{"id":482018,"date":"2021-11-01T08:27:20","date_gmt":"2021-11-01T07:27:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.hashtag.al\/?p=482018"},"modified":"2021-11-01T08:28:27","modified_gmt":"2021-11-01T07:28:27","slug":"eurostat-51-e-shqiptareve-jane-ne-rrezik-varferie-dhe-perjashtimi-social-me-e-larta-ne-europe","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/2021\/11\/01\/eurostat-51-e-shqiptareve-jane-ne-rrezik-varferie-dhe-perjashtimi-social-me-e-larta-ne-europe\/","title":{"rendered":"Eurostat: 51% e shqiptar\u00ebve jan\u00eb n\u00eb rrezik varf\u00ebrie dhe p\u00ebrjashtimi social, m\u00eb e larta n\u00eb Europ\u00eb","gt_translate_keys":[{"key":"rendered","format":"text"}]},"content":{"rendered":"<p><span style=\"color: #000000;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-482021\" src=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/eurostat.jpg\" alt=\"\" width=\"958\" height=\"598\" srcset=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/eurostat.jpg 958w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/eurostat-300x187.jpg 300w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/eurostat-768x479.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 958px) 100vw, 958px\" \/><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">N\u00eb vitin 2019, gati 51% e shqiptar\u00ebve (50.8%) ishin n\u00eb rrezik varf\u00ebrie, ose p\u00ebrjashtimi social, nj\u00eb p\u00ebrqindje q\u00eb \u00ebsht\u00eb m\u00eb e larta n\u00eb Europ\u00eb. T\u00eb dh\u00ebnat jan\u00eb publikuar nga instituti europian i statistikave, Eurostat.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">Shteti i dyt\u00eb n\u00eb renditje pas Shqip\u00ebris\u00eb \u00ebsht\u00eb Mali i Zi, me 36.6%, (ose 14.4 pik\u00eb p\u00ebrqindje m\u00eb pak se Shqip\u00ebria).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">Maqedonia e Veriut renditjet e kat\u00ebrta me 34.2%, dhe Serbia me 31.1%. (t\u00eb dh\u00ebnat p\u00ebr Bosnj\u00eb Hercegovin\u00ebn dhe Kosov\u00ebn mungojn\u00eb).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">Eurostat raporton se faktor\u00ebt q\u00eb ndikojn\u00eb varf\u00ebrin\u00eb ose p\u00ebrjashtimin social ndikohen nga tregues t\u00eb till\u00eb si intensiteti n\u00eb pun\u00eb, niveli i edukimit, lloji i familjarit (sa f\u00ebmij\u00eb ka n\u00eb var\u00ebsi), kushtet e jetes\u00ebs dhe migracionit.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">P\u00ebrqindja e shqiptar\u00ebve q\u00eb ishin n\u00eb rrezik varf\u00ebrie, ose p\u00ebrjashtimi social n\u00eb 2019-n ishte m\u00ebse dy her\u00eb m\u00eb e lart\u00eb sesa mesatarja e Bashkimit Europian (BE) prej 21.1%. K\u00ebt\u00eb tregues, m\u00eb t\u00eb ul\u00ebtin n\u00eb Europ\u00eb e kan\u00eb Sllovenia dhe \u00c7ekia, me p\u00ebrkat\u00ebsisht 13.7 dhe 12.1%.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">Sipas grupmoshave, n\u00eb rrezik varf\u00ebrie dhe p\u00ebrjashtimi social jan\u00eb 53.9% e f\u00ebmij\u00ebve n\u00ebn 18 vje\u00e7, s\u00ebrish m\u00eb e larta n\u00eb Europ\u00eb. I dyti pas nesh \u00ebsht\u00eb Mali i Zi me 43.9%, nd\u00ebrsa mesatarja e BE-s\u00eb \u00ebsht\u00eb 22.8%.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">P\u00ebrqindja e varf\u00ebris\u00eb dhe p\u00ebrjashtimit social ulet leht\u00eb p\u00ebr grupmosh\u00ebn 18-64 vje\u00e7, n\u00eb 49% (nga 21.1% q\u00eb \u00ebsht\u00eb mesatarja e BE-s\u00eb dhe 35% e dyta pas Shqip\u00ebris\u00eb q\u00eb \u00ebsht\u00eb s\u00ebrish Mali i Zi.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">P\u00ebr grupmoshat mbi 65 vje\u00e7 treguesi rritet s\u00ebrish p\u00ebr Shqip\u00ebrin\u00eb, n\u00eb 54%, nga 19.4% q\u00eb \u00ebsht\u00eb mesatarja europiane dhe 47% i dyti pas nesh, q\u00eb \u00ebsht\u00eb Bullgaria.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\"><strong>T\u00eb dh\u00ebnat p\u00ebr Europ\u00ebn n\u00eb 2020-n<\/strong><\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">P\u00ebr shtetet e Bashkimit Europian, t\u00eb dh\u00ebnat jan\u00eb publikuar edhe p\u00ebr vitin 2020. P\u00ebr mesataren e BE, n\u00eb vitin pandemik, p\u00ebrqindja e popullsis\u00eb n\u00eb rrezik varf\u00ebrie dhe p\u00ebrjashtimi social \u00ebsht\u00eb rritur n\u00eb 21.9%, nga 21.1% q\u00eb ishte n\u00eb 2019-n.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">Faktor\u00ebt q\u00eb ndikojn\u00eb n\u00eb rrezikun e varf\u00ebris\u00eb ose p\u00ebrjashtimit social n\u00eb BE n\u00eb vitin 2020 p\u00ebrfshinin:<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">\u2013 intensiteti i pun\u00ebs: 71.9% e popullsis\u00eb s\u00eb mosh\u00ebs m\u00eb pak se 60 vje\u00e7 q\u00eb jeton n\u00eb familje me intensitet shum\u00eb t\u00eb ul\u00ebt t\u00eb pun\u00ebs, me f\u00ebmij\u00eb n\u00eb ngarkim, ishin n\u00eb rrezik t\u00eb varf\u00ebris\u00eb;<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">\u2013 niveli i arsimimit: 50,5% e f\u00ebmij\u00ebve, niveli i arsimimit t\u00eb prind\u00ebrve t\u00eb t\u00eb cil\u00ebve ishte i ul\u00ebt, ishin n\u00eb rrezik t\u00eb varf\u00ebris\u00eb, krahasuar me 7,7% t\u00eb f\u00ebmij\u00ebve, niveli i arsimimit t\u00eb prind\u00ebrve t\u00eb t\u00eb cil\u00ebve ishte i lart\u00eb;<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">\u2013 lloji i familjes: familjet e p\u00ebrb\u00ebra nga nj\u00eb person i vet\u00ebm me f\u00ebmij\u00eb n\u00eb ngarkim (42.1%), familjet me nj\u00eb person (33.2%) dhe familjet e p\u00ebrb\u00ebra nga dy t\u00eb rritur me tre ose m\u00eb shum\u00eb f\u00ebmij\u00eb n\u00eb ngarkim (29.6 %) kishin rrezikun m\u00eb t\u00eb lart\u00eb t\u00eb varf\u00ebris\u00eb ose perjashtim social;<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">\u2013 prejardhje migrante: f\u00ebmij\u00ebt me t\u00eb pakt\u00ebn nj\u00eb prind me prejardhje migrante ishin n\u00eb rrezik m\u00eb t\u00eb madh t\u00eb varf\u00ebris\u00eb sesa f\u00ebmij\u00ebt prind\u00ebrit e t\u00eb cil\u00ebve ishin t\u00eb dy t\u00eb lindur n\u00eb vend (32.9% krahasuar me 15.3%);<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\">\u2013 Kushtet e jetes\u00ebs: 14.1% e familjeve t\u00eb p\u00ebrb\u00ebra nga nj\u00eb person i vet\u00ebm me f\u00ebmij\u00eb n\u00eb ngarkim ishin t\u00eb privuar r\u00ebnd\u00eb materialisht dhe socialisht krahasuar me 7.5% t\u00eb t\u00eb gjitha familjeve me f\u00ebmij\u00eb n\u00eb ngarkim.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"color: #000000;\"><span style=\"color: #ff0000;\"><strong>VINI RE<\/strong><\/span>: Ky material \u00ebsht\u00eb pron\u00ebsi intelektuale e <span style=\"color: #0000ff;\"><a style=\"color: #0000ff;\" href=\"https:\/\/www.monitor.al\/eurostat-51-e-shqiptareve-jane-ne-rrezik-varferie-dhe-perjashtimi-social-me-e-larta-ne-europe\/\">Monitor<\/a><\/span><\/span><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-482019\" src=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.jpg\" alt=\"\" width=\"842\" height=\"759\" srcset=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.jpg 842w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi-300x270.jpg 300w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi-768x692.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 842px) 100vw, 842px\" \/><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter size-full wp-image-482020\" src=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.JPG2_.jpg\" alt=\"\" width=\"872\" height=\"451\" srcset=\"https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.JPG2_.jpg 872w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.JPG2_-300x155.jpg 300w, https:\/\/www.hashtag.al\/wp-content\/uploads\/2021\/11\/varferi.JPG2_-768x397.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 872px) 100vw, 872px\" \/><\/p>\n","protected":false,"gt_translate_keys":[{"key":"rendered","format":"html"}]},"excerpt":{"rendered":"<p>N\u00eb vitin 2019, gati 51% e shqiptar\u00ebve (50.8%) ishin n\u00eb rrezik varf\u00ebrie, ose p\u00ebrjashtimi social, nj\u00eb p\u00ebrqindje q\u00eb \u00ebsht\u00eb m\u00eb e larta n\u00eb Europ\u00eb. T\u00eb dh\u00ebnat jan\u00eb publikuar nga instituti europian i statistikave, Eurostat. Shteti i dyt\u00eb n\u00eb renditje pas Shqip\u00ebris\u00eb \u00ebsht\u00eb Mali i Zi, me 36.6%, (ose 14.4 pik\u00eb p\u00ebrqindje m\u00eb pak se Shqip\u00ebria). [&hellip;]<\/p>\n","protected":false,"gt_translate_keys":[{"key":"rendered","format":"html"}]},"author":51,"featured_media":482021,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[65,13],"tags":[],"class_list":["post-482018","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-lajme","category-te-fundit"],"gt_translate_keys":[{"key":"link","format":"url"}],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/482018","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/51"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=482018"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/482018\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media\/482021"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=482018"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=482018"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.hashtag.al\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=482018"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}